Tallinna Tehnikaülikoolis on erialane kompetents ja professionaalsed õppejõud – tagamaks koolituse kõrget taset, viivad kursuseid läbi oma ala spetsialistid nii TTÜst kui ka mujalt
TalTechi nõustamiskeskus: tugev tugi tudengilt tudengile
| TalTechi nõustamiskeskus on mõeldud igaühele, kes tunneb, et soovib kellegagi oma elust vestelda või kellel on mõni küsimus, millele ise ei ole veel vastust leidnud. Sinna pöördumiseks ei pea olema ülikooli või akadeemilise maastikuga seotud mure. |  |
Tekst: Anne-Mary Läll ½ Foto: Mari Öö Sarv
Nõustamiskeskust eristab teistest TalTechi struktuuriüksustest asjaolu, et seal on töötajateks vaid üliõpilased. See loob suurepärase platvormi üliõpilaste nõustamiseks neile arusaadavamas vormis. Lisaks nõustamiskeskuse üliõpilasnõustajatele leiab käeulatusest ka VÕTA nõustaja, karjääri-, praktika- ja vastuvõtunõustajad.
Nõustamiskeskusest leiab alati eest vähemalt ühe, kui mitte mitu tudengineiut, sest kontor on tõesti hea asukoha ja mõnusa atmosfääriga. Kusjuures seal töötavad üliõpilased õpivad kõik erinevatel erialadel, mis tähendab, et nad on puutunud kokku väga paljude õppejõududega ja oskavad seetõttu anda nõu ka nendes asjades, mida mitteüliõpilastest nõustajad ei tea – millise õppejõuga tasub teatud nõuetes just eriti tähelepanelik olla ja mis on kursuse läbimiseks hädavajalik. Siinkohal tulebki meelde vahva lugu eelmisest sügissemestrist.
Sügissemestri lõpus koputab nõustamiskeskuse uksele häbelik üliõpilane, kes kirjeldab oma aega ülikoolis kui suurt häda ja viletsust ning soovib kohe paberid välja võtta. Endale üllatuseks saab ta teada, et hetkel ei ole parim aeg pabereid välja võtta, sest see võib kaasa tuua rahalisi kohustusi. Koos üliõpilasnõustajaga uuritakse, milliseid võimalusi veel on. Pärast mõningast vestlust avastab nõustatav endas uue jõu ja motivatsiooni, et semester siiski ära lõpetada, sest tuli välja, et nõustaja õppis ise sarnast eriala, oli nii mõnegi õppejõuga kokku puutunud ja oskas soovitada, kuidas ühe või teise õppejõuga kokkuleppele jõuda.
Kevadsemestri alguses kohtus see üliõpilane täiesti juhuslikult oma nõustajaga ühe kursuse praktikumis. Taaskohtumine oli meeldiv ja üliõpilane oli saadud abi eest äärmiselt tänulik. Just sellised juhtumid sütitavad nõustamiskeskuse üliõpilasnõustajaid veelgi rohkem pingutama, et iga uksest sisseastunu saaks võimalikult kiiresti ja lihtsalt mõistetavas keeles oma küsimustele vastused.
Kuigi nõustamiskeskusesse võib pöörduda kõiksuguste küsimustega, siis üliõpilane pärib eelkõige õppetöö kohta. Nii ongi semestri alguse kolm populaarsemat küsimust järgmised:
1. Kuidas deklareerida, mida deklareerida, miks ei saa üht või teist õppeainet deklareerida?
2. Mis on koormus, kuidas seda täis saada ja miks ometi ei täida vabaaine koormusnõuet, kui vabaaine moodul on juba täis?
3. Mis on VÕTA, kuidas seda enda tarbeks ära kasutada ja miks tuleb vastuse saamiseks mõnikord terve kuu oodata?
Kui võrrelda omavahel kevad- ja sügissemestreid, pöördub kevadeti nõustamiskeskusesse oluliselt vähem inimesi. Sügiseti on lisaks tavalisele 16-nädalasele semestrile ka eelnädal. Selle jooksul külastavad nõustamiskeskust peamiselt rebased, kes ülikoolilinnakus veel ei orienteeru ja vajavad abi õppekava moodulitest arusaamisel. Lisaks sellele tuleb rebastele näidata, kuidas õppeained kindlasti õigele õppejõule deklareerida ning juhendada ka selles osas, et nad esimesel semestril kõikide põnevate kursuste ja võimalustega end üle ei koormaks.
Kevadsemestri väiksem koormus on igati mõistetav – uued üliõpilased on juba semestri koolis käinud, nad on iseteadlikumad ega vaja enam nii palju abi tunniplaani, õppegruppide, -rühmade ning deklareerimise mõistmiseks.
Üllataval kombel on mõlema semestri lõpp nõustamiskeskuses suhteliselt sarnane. 11. õppenädal avab „tahan end eksmatrikuleerida“ hooaja. Selleks hetkeks on kolmveerand semestrist möödas ja suuremad ponnistused tehtud, motivatsiooni jätkamiseks aga enam ei ole. Looduse ja selle seaduspäradega paralleele tõmmates näeme, kuidas sügisel langeb „eksmatrikuleerimishooaeg“ kõige pimedamale ajale, kevadel aga ärkab siis loodus talveunest. Kes ise päeval uinakut teinud, teavad väga hästi, kui raske on vahetult pärast ärkamist motiveeritud ja ergas olla. Miks peaks üliõpilanegi end teisiti tundma?
Lisaks eesti keelt kõnelevatele tundengitele ootab nõustamiskeskus ka võõrkeelseid õppureid. Kui sorteerida välistudengid Erasmusega õpirändajateks ja kraadiõppe üliõpilasteks, siis satub nõustamiskeskusesse pigem vaid viimaseid. Võrreldes kohalike üliõpilastega on välismaalaste mured veidi erinevad. Deklareerimine on kuidagi eriti keeruline või arusaamatu, kuid koormus ei tekita absoluutselt küsimusi. Lisaks sellele ei soovi välisüliõpilane VÕTA-ga midagi üle tuua ning huvitub rohkem kohalikust kultuurist ja eluks vajaliku leidmisest.
Teist aastat tegutsev TalTechi nõustamiskeskus asub U04 korpuses ruumis 104. Kui esimesel aastal levis üliõpilaste seas üldine arusaam, et nõustamiskeskusesse tasub pöörduda vaid viimases hädas, siis nüüd on see arvamus murdumas ja kohale tullakse ka lihtsamate muredega. Üliõpilased on hakanud uut tugisüsteemi hindama ja omaks võtma.
Lisaks nõustamisele vahendab TalTechi nõustamiskeskus praktikapakkumisi. Praktikakohta otsides tasub alati käia uurimas, kas nõustamiskeskuses on ehk parasjagu mõni hea pakkumine. Kuigi keskusesse saab tööpäeviti 10–17 kohapeale tulla, eelistavad paljud jätkuvalt kirja saatmist (studenthelp@taltech.ee), päringuvormi kasutamist (taltech.ee/tudengile/nõustamine) või helistamist (620 2244).
Just helistamisega ongi seotud kõige huvitavamad või naljakamad lood, mis sarnanevad kurikuulsa 16115 looga. Kõnede kullafondi kuuluvad lood murelikest vanematest ja nende lastest, kes üheskoos üritavad telefoni teel saadud instruktsioonide järgi õppekava ja selle mooduleid mõista ning endale sobivaimat deklaratsiooni koostada. Üldiselt saadakse lõpuks ikkagi hakkama, kuid kõrvaltvaatajale näib selline vestlus omapärane. Jäägu need lood siiski mõneks teiseks korraks.
