Tallinna Tehnikaülikoolis on erialane kompetents ja professionaalsed õppejõud – tagamaks koolituse kõrget taset, viivad kursuseid läbi oma ala spetsialistid nii TTÜst kui ka mujalt
Kunda jõe üleujutusi põhjustavad sillad ja puurisu
Viimaste külmade talvede ajal hakkas Kunda jõgi uputama lammile ehitatud hooneid, seepärast tuli hullema vältimiseks rajada jõel jäässe uus säng. Üleujutuste põhjuste väljaselgitamiseks käis artikli autor läbi mõlemad jõe kaldad alates esimest tammist jõel, kus elektrijaam praegu ei tööta kuni jõe suubumiseni merre. Jõe alamjooksul enne Kunda linn – Kunda sadam maantee silda on jõgi suhteliselt kiirevooluline, sarnane mäestikujõgedele, laia ja madala veevooluga, suvel on selles osas jõe sügavus 15-30 cm. Jõelamm on madal, kohati alla meetri. Kiire vool uhub kaldaid, kus kasvavad lepad ja teised veelembelised lehtpuud. Kui vesi uhub puude juurte alt pinnase ära, siis puud kukuvad vette ja pidurdavad jõe voolu, moodustades omamoodi tammi jõele. Teine probleem on kolm silda, mis on ehitatud jõe alamjooksule.
Tänavu 8.mail oli veetase alanenud ja esimene sild näitas ära peamise üleujutuste põhjuse. Varem oli jõe looduslik säng selline, nagu jõgi oli selle endale uuristanud pärast jääaega 11,5 tuhande aasta jooksul ja kogu vesi pääses vabalt merre. Üheks nuhtluseks jõele on sillad, mis ehitatakse võimalikult lühikesed materjali kokkuhoiu eesmärgil. Sildadele on küll tehtud kõrged tammid, kuid see päästa üleujutustest, kui oluliselt vähendatakse jõesängi laiust. Allpool maanteesilda on Kunda jõgi sügavam ja külmumine ei sega vee läbivoolu, sest veekihi paksus jääb küllalt sügavaks isegi jää all. Jõe väljavoolu merre piiravad lainete ja hoovuste poolt moodustatud liivavallid suudmes ja kaugele merre ulatuv madalik. Otse enne suuet on veel piirivalvurite poolt ehitatud metallkonstruktsiooniga sild, mis on kaotanud praeguseks ajaks oma tähtsuse ja mille võiks nüüd likvideerida, sest silla talad on kaldu ja sild ise on kasutamiseks ohtlik.
Kuigi talvel on veehulk väike, tekib madala vee korral selle peale jää, mis kinnitub kalda ja kivide, rontide ja vees lebavate puude külge, ega võimalda veetaseme tõusu. Järelejäänud jääalune säng jääb siis liiga väikeseks, et kogu vett ära juhtida ja vesi tõuseb jää peale, kasvatades uusi jää kihte. Madalamates vaiksema vooluga kohtades võib jõevesi läbi külmuda põhjani. Kui lisaks on puutüved ja rondid vees, ei jää veele teist võimalust, kui ujutada üle ümbritsevat ala.
Jõe lammile on ehitatud terve tänav elumaju, aga jõgi ei ole suutnud sisse uuristada sügavamat sängi. Ent kliimal on oma seaduspärasused, külmad ja soojad perioodid vahelduvad erinevate intervallidega. Kui soojal perioodil, mis võib kesta isegi 30 aastat, jõgi tugevasti kinni ei külmu ja on otsene väljapääs merre, siis külmade talvedega võib säng suures osas kinni külmuda, nagu ka väikesed kõrvalharud, mis lammis on aja jooksul moodustunud, ja vesi hakkab lammi uputama. Niipea, kui vesi lammile pääseb, tekib veelgi rohkem jääd ja see nõuab muutuste tegemist – kas süvendada kohati sängi sügavamaks, ehitada sillad laiemaks, et vabaneks kogu jõesäng, või ehitada kallastele tõkked, nagu Emajõel Tartus. Tuleb teada ja arvestada kõiki loodusseadusi ja spetsialistide arvamusi, et hiljem ei tuleks raisata suuri rahalisi vahendeid hädade ärahoidmiseks.
Puurisu on mitmes kohas Kunda jõesängis, mis pärast jäätumist vähendavad jõesängi veejuhtivust nii palju, et kohati võib vesi tõusta jää pinnale. Jõesängi puhastamine mahalangenud puudest, rontidest ja kõigest muust on eriti hädavajalik, sest puude ja rontide taha moodustuvad jäätükkidest vallid, mis sulgevad suurema osa jõesängist. Külmal ajal soodustab puurisu jää tekkimist ja kinnitab jää paigale. Puutüvedega reostatud jõesäng talvisel ajal takistab vee läbivoolu ja mõjutab jõevee koostist. Orgaaniline aine lagunemisel kasutab palju hapnikku, mida talvel niigi on vähem. Kunda jõkke tulevad kudema lõhelised ja teised kalad. Ka neile on vaja puhast hapnikurikast jõevett.
Probleemid tekivad jõe suvekohviku piirkonnas, kus jõgi voolab suhteliselt kitsas jõeorus ja lammi kõrgus on alla meetri. Teesilla ehitamisega on jõesängi mõlemalt poolt ja silla keskel tugitaladega oluliselt kärbitud. Kui arvestada asjaoluga, et veekihi paksus on selles osas suhteliselt väike ja külmade ilmadega kattub vesi jääga, siis võib tekkida olukord, kus jääalune sängiosa ei suuda kogu vooluvett läbi lasta ja vesi tõuseb jää peale. Varem maju lammile ei ehitatud, arvestati asjaoluga, et suurvee ajal võib jõgi kaldaäärseid alasid üle ujutada. Suvekohvik on rajatud otse jõe kaldale ja ilmselt isegi suurte paduvihmadega võib Kunda jõgi madalamaid kohti uputada.
Kohvikusillast allavoolu on jõesäng väga madal, vee voolukiirus suur, kuid jäätumise korral ei suuda madal vesi jääd üles tõsta. Seepärast väheneb oluliselt veevoolu läbilõike pindala ja liigne vesi peab tõusma jää peale, kus jälle külmade ilmadega moodustab uut jääd, mis tõstab veetaset nii palju, et vesi peab lammile välja voolama, sest lammi kõrgus väike.
Suvekohvikust kuni Kunda ja sadama vahelise maanteesillani on jõgi küllalt suure languga, et kogu võimalik veehulk suudaks läbi voolata ka talvisel ajal. Selleks tuleb jõesäng puhastada sinna langenud puudest ja muudest takistustest. Iga takistus külmal ajal vähendab vooluhulga pindala ja võib esile kutsuda veetaseme tõusu. Sildadele veetõus ohtu ei kujuta, kuid lammi võib hakata üle ujutama talvel, sest kallaste kõrgus veepinnast on minimaalne.
Sildade ehitamisel sellistele kiire vooluga ja suure vooluhulga kõikumisega, vähemalt kuni 20 korda, jõgedel nagu Kunda, peab rohkem arvestama küllaldaste varudega jõesängi jaoks. Suvekohviku ümber tõusis vesi seepärast, et sillaalune läbilõige oli voolu jaoks liiga väike. Teised sillad ei mõjuta elamurajoone.
Kõige olulisemaks ülesandeks on puhastada jõesäng prahist kogu sängi ulatuse, alates elektrijaamade tammidest vähemalt kuni maanteesillani Kunda ja sadama vahel. Jõesängi süvendamine mõnes osas, näiteks 100-150 meetri ulatuses allpool ja ülalpool suvekohviku silda, võib tulla kõne alla, kui muud tegevused ei anna vajalikku tulemust.
Ülo Sõstra, TTÜ mäeinstituudi vanemteadur, geoloogia-mineraloogiateaduste doktor
