Tallinna Tehnikaülikoolis on erialane kompetents ja professionaalsed õppejõud – tagamaks koolituse kõrget taset, viivad kursuseid läbi oma ala spetsialistid nii TTÜst kui ka mujalt
Välisõpingud annavad tuule tiibadesse
Kõik Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilased saavad kandideerida välisõpinguteks TTÜ partnerkooli, olenemata kodakondsusest ja elamisloast. Välisõppe juht Kerli Roosimaa tutvustab võimalusi ja vahendab kogemusi.
Välismaale õppima saab suunduda kas ülikooli kahepoolsete lepingute alusel või programmi Erasmus+ raames. Viimane võimaldab suunduda välisriiki ka praktikale.
Välisõpingud võivad kesta kuni 12 kuud. Praktikaperioodi kestus võib olla kuni 6 kuud ning praktika peab sobima TTÜs õpitavaga. Välispraktikat on võimalik sooritada ka pärast õpingute lõpetamist, kuid sel juhul tuleb kandideerida veel ajal, mil ollakse TTÜ üliõpilaste nimekirjas.
2017/2018. õppeaasta alguses on TTÜ-l üle 500 kehtiva Erasmus+-i lepingu ning 32 kahepoolset ülikoolidevahelist lepingut. Enim lepinguid ning seega ka laiem valik õppekoha valimiseks on Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania ja Soomega. Ülikoolidevaheliste lepingute hulgas on partnerlust ka väga kaugete ja eksootiliste sihtriikidega, nagu Singapur, Lõuna-Korea, Mehhiko, Taiwan, Jaapan.
2016/2017. õppeaastal käisid TTÜ üliõpilased välisõpingutel kokku 100 erinevas väliskõrgkoolis 30 riigis, enim Saksamaal, Soomes ja Hispaanias. Populaarseimad koolid üliõpilaste seas olid Budapest University of Technology and Economics Ungaris, Aalto University Soomes ning Technical University of Munich Saksamaal. Välisõppes käinutest täpselt pooled olid nais- ja pooled meessoost. Kõigist välismaal õppinutest 41% olid Eesti kodakondsusega.
Tallinna Tehnikaülikool võõrustab ka ise igal aastal enam kui 400 vahetusüliõpilast. 2016/2017. õppeaastal õppis TTÜs 425 väliskülalisüliõpilast, neist suurem osa ehk 380 tulid läbi Erasmus+ programmi. Eelmisel õppeaastal tuli neid TTÜsse 36 riigist, enim Saksamaalt, Prantsusmaalt ja Tšehhist. Üliõpilased tulid 158 kõrg- ja ülikoolist, kõige enam saatsid TTÜsse üliõpilasi Technical University of Madrid Hispaanias, Clausthal University of Technology Saksamaal ja Polytechnic University of Catalonia Hispaanias. 2016/2017. õppeaasta väliskülalisüliõpilastest oli 62% mehi ja 38% naisi.
Osalemine vahetusõpingutel või välispraktikal on kindlasti suurepärane võimalus saada uusi kogemusi, areneda akadeemiliselt ning värskendada võõrkeeleoskust.
Olgugi et välismaale õppima minnes on võimalik taotleda stipendiumi, tuleb üliõpilasel lisaks tavalistele igapäevastele elamiskuludele arvestada täiendava väljaminekuga kindlustusele, elamisloale, transpordile jms. Elukallidus, sõidukulud jne võivad riigiti oluliselt erineda, seega tuleks juba enne taotlemist konkreetset sihtkohta silmas pidades eelarvet hoolega planeerida. ■
Janely Põllumägi vahetusüliõpilane National University of Singapore’is, kevadsemester 2017 Eriala TTÜs: rakenduslik majandusteadus |  |
Miks soovisid välisõppesse just Singapuri minna?
See, et ma Singapuri õppima läksin või üleüldse kandideerisin, polnud üldse pikaajalisem soov või plaan. Ma ei pidanud end tegelikult kunagi vahetusõpilase tüübiks, arvasin alati, et olen selleks liiga tagasihoidlik. Ühel hetkel sain aga kõne TTÜ professorilt, kes uuris, kas oleksin valmis Singapuri vahetusõpilaseks minemiseks. Siis hakkasin esimest korda reaalselt mõtlema, et tegelikult oleks see ju igati kasulik kogemus ja äkki siiski tasuks proovida. Edasi toimus kõik kuidagi väga kiirelt – kandideerisin Singapuri Rahvuslikku Ülikooli TTÜ partnerülikoolide raames, sain positiivse vastuse ning siis juba olingi sinna teel.
Mul õnnestus saada stipendium, mis kehtis vaid Singapuri Rahvuslikku Ülikooli õppima minemise korral ning seetõttu ei kaalunud ma kordagi teisi riike. Ühtlasi oli see TTÜ partnerkoolidest üks tugevamaid ning paistis mulle seetõttu ka kõige suurema väljakutsena. Muuhulgas oli Singapur riik, kuhu olin alati tahtnud minna ning seda enam soovisin, et Singapuri Rahvuslik Ülikool mind vastu võtaks.
Kas Singapuri minekuga kaasnes ka mingeid probleeme?
Kõik sujus suurepäraselt. Elada sain ülikooli ühiselamus ning muude lubade ja dokumentide saamine oli väga hästi organiseeritud.
Kuidas nägi välja õppetöö Singapuris?
Väga intensiivne. Ma usun, et valdav enamus TTÜ õpilastest pole midagi sellist kunagi näinudki. Kogu semestri vältel nägin igal ajal ja igal pool ülikoolilinnakus õppivaid üliõpilasi. Iga nädalaga oli järjest keerulisem vabu laudu leida ning Starbucksis ja selle ümbruses õppisid inimesed ööpäev läbi – ülikoolilinnaku Starbucks ja õppimisruumid olid 24/7 avatud. Klassid olid väga suured, meie suhteliselt pisikesed grupid TTÜs oleks seal täielik luksus olnud. Ma võtsin semestri jooksul neli ainet, suurimas klassis oli 233 õpilast ning väikseimas 120 ringis. Kahe aine puhul peeti nii suurtes gruppides ka seminare. Semestri keskel oli kõikides ainetes vaheeksam ning punkte sai ka grupitööde ja testide eest. TTÜga võrreldes hinnati rohkem asjadest arusaamist kui päheõppimist, mistõttu oli rohkem avatud materjalidega eksameid. Mõned eksamid olid küll suletud materjalidega, aga võisid kasutada üht või kaht A4 cheatsheet’i. Seega valemite päheõppimist üldjuhul ei eeldatud. Hindamissüsteem oli samuti teistsugune, sest kasutati normaaljaotuse süsteemi. Seega oli alati kõige enam B-sid või C-id ning A said vaid vähesed. Eksamitel läbikukkumine oli pigem ebatõenäoline.
Kui palju jõudsid koolitöö kõrvalt riiki näha?
Semestri esimeses pooles oli selleks kindlasti rohkem võimalusi. Esimestel nädalatel tutvusime rohkem Singapuri ja kohaliku eluga ning seejärel reisisime vaheeksamiteni pea iga nädalavahetus mõnda teise Aasia riiki. Erinevate riikide ja kultuuride avastamine on vahetussemestril vähemalt sama oluline kui ülikoolist uute teadmiste omandamine. Ma ise tunnen, et sain Singapuri ja teisi Aasia riike oodatust oluliselt rohkem näha. Muidugi oli reisimine ja Singapuri vaatamisväärsustega tutvumine paljuski seotud sellega, mis eriala üliõpilane sa oled. Näiteks ärinduse üliõpilastel jäi üldjuhul kõige enam aega koolivälisteks tegevusteks. Minul ja teistel üliõpilastel, kes rohkem tehnilisi aineid võtsid, läks semestri teine pool suhteliselt raskeks ning järjest enam aega tuli ülikoolilinnakus veeta.
Kas kaalud Singapuris haridusteed jätkata?
Kui ma lõpetaksin bakalaureust, siis võiksin kaaluda küll, kuid Singapuri doktorantuuri tasemeni ma ilmselt ei küündi. Küll aga olen kaalunud Singapuris töötamist, kuid ka see on esialgu lihtsalt mõtteks jäänud.
Paljud üliõpilased loobuvad välisõppesse minekust, kuna kardavad kaotada töökohta Eestis. Kuidas suhtus Sinu tööandja pooleaastasesse välisõpingu perioodi?
Tööandja oli üks esimesi inimesi, kelle poole pöördusin, kui Singapuri õppima minek kaalumisele tuli. Muidugi oli ka minul hirm töökohast ilma jääda ning ilmselt oleks see ka mu otsust välismaale mineku osas mõjutanud. Üllatus oli aga suur, kui tööandja ütles, et nemad teevad omalt poolt kõik selleks, et ma saaksin seda võimalust kasutada ning õppima minna. Olen oma juhile ja ettevõttele selle eest väga tänulik! Ka mu endises töökohas käisid mitmed inimesed vahetussemestril ning jätkasid poole aasta möödudes oma varasemal töökohal. Seega paistavad tööandjad tänapäeval selles osas suhteliselt avatud olevat ja isegi kui arvate, et teie ülemus pole, siis küsida tasub ikka.
Tagantjärele tarkusena võin öelda, et töökoha kaotamise hirm ei tohiks jääda takistuseks välismaale õppima minekul. Minu kogemus näitas, et juba enne Eestisse naasmist hakkas LinkedInis mulle väga huvitavaid personaalseid tööpakkumisi tulema. Olen kindel, et tublile vahetusüliõpilasele pole uue töö leidmine mingi probleem ning kindlasti märkavad neid ka mitmed headhunter’id. Selline põnev kogemus välisriigis tõstab üliõpilase väärtust tööandja silmis ning tööalaseid võimalusi tekib rohkem kui kunagi varem.
Risto Jamul äsjalõpetaja praktika University College Londonis, 2016/2017. õppeaasta Eriala TTÜs: geenitehnoloogia |  |
Kust kuulsid äsjalõpetanute praktika kohta?
Mitmed tuttavad olid varem kasutanud Erasmuse pakutavat võimalust minna teistesse riikidesse vahetusüliõpilasena, sealt tuligi mul mõte uurida lähemalt TTÜ Erasmus+ programmi kodulehte. Endalegi üllatuseks leidsin sealt, et mul oleks võimalik minna välisriiki praktikale ka pärast magistriõpingute lõpetamist.
Miks läksid Suurbritanniasse just äsjalõpetanute praktikale, mitte näiteks tööle?
Minu Suurbritanniasse mineku eesmärk oli kogemuste ja tutvuste kogumine mind huvitaval teadusalal. Selleks oli kõige otstarbekam asuda tööle mõne tippülikooli juures, aga seal on magistrikraadiga noorteadlasel palgalist kohta peaaegu võimatu saada. Praktikakoha leidmine on juba veidi lihtsam ning seetõttu otsustasingi äsjalõpetanute praktika kasuks.
Kuidas leidsid praktikaks sobiva ettevõtte?
Kuigi olin otsustanud teha praktika mõne ülikooli juures ja plaan tundus selge, siis konkreetse positsiooni leidmine mõne teadusgrupi juures osutus oodatust raskemaks. Ma kirjutasin umbes kahekümnele teadlasele, kes tegelesid mind huvitava teadustööga. Nendest vastas mulle vaid viis ning ainult üks grupijuht oli valmis arutama minu võimalikku liitumist tema laboriga. Dr Solomoni töögrupp UCLis osutus suurepäraseks kohaks, kus sooritada praktika ning sellest arenes välja väga viljakas koostöö.
Kuidas nägi välja sinu tavaline tööpäev?
Kuna mu töökoht asus käitumuslike neuroteaduste instituudis, siis suure osa tavalisest tööpäevast tegin hiirtega katseid. Sellele järgnes harilikult andmete analüüs, mille tarbeks pidin ise pidevalt uusi programme kirjutama. Lisaks kuulus mu igapäevaste tegevuste hulka erialase teaduskirjandusega tutvumine.
Mida andis Sulle praktika välisriigis?
See on minu kui teadlase maailmapilti tohutult avardanud ning andis hea ülevaate maailmas toimuvast rahvusvahelisest koostööst. Lisaks omandasin palju uusi oskuseid, sain kogemusi ja tutvuseid, mis on tublisti kaasa aidanud minu teadlaskarjääri edenemisse. Pärast praktikaperioodi lõppu võeti mind suveks juba palgalisele tööle.
Kas ja kus plaanid Suurbritannias oma haridusteed jätkata?
Sellest septembrist alustan ma neli aastat kestva doktorantuuriga King’s College Londoni kõrgetasemelises programmis Neurodevelopmental Disorders, mille tihedast sõelast aitasid mind läbi just praktika jooksul saadud kogemused ja tutvused.
Hakkas huvitama, tahad ka?
Loe rohkem www.ttu.ee/studyabroad
Küsi lisa mobility@ttu.ee või välisõppe teemal Kerli Roosimaa, kerli.roosimaa@ttu.ee, 620 3549, välispraktika teemal Kadri Pärtel, kadri.partel@ttu.ee, 620 3510
Ruum: U02-201
