Tallinna Tehnikaülikoolis on erialane kompetents ja professionaalsed õppejõud – tagamaks koolituse kõrget taset, viivad kursuseid läbi oma ala spetsialistid nii TTÜst kui ka mujalt
TTÜ etlejate laulupeotraditsioonid ja väljakutsed enne pidu
Tehnikaülikooli akadeemiline meeskoor, naiskoor ja puhkpilliorkester on laulupidudel osalenud nii kaua kui mäletavad. Täpsemalt öeldes ei meenu kellelegi, et mõnel peol oleks osalemata jäänud, nii et üks kindel laulupeotraditsioon on see, et minnakse. Kuid traditsioone on veelgi - Mari Öö Sarv korjas kokku ja pani kirja.
Üheks põhitraditsiooniks meeskoori jaoks on kujunenud see, et TAM marsib laulupeo rongkäigu lõpus, kus saab rahvale rahuliku südamega oma pikaks-pikaks venivat „pudirivi“ demonstreerida ja sellega nii teleülekande vaatajaid kui ka vahetult rongkäiku jälgivat rahvast rõõmustada. Omakorda meeskoori rivi lõpus sammub üks mees suure punase laternaga – tegemist on mehega, kes jääb kokkulepitud kogunemisele kõige rohkem hiljaks. Ühtlasi on hilineja siis kogu
rongkäigu kõige viimane sammuja.
Üheks TAMi laulupeotraditsiooniks on saanud ka jalgpallimäng Tallinna ülikooli meeskooriga, mis toimub laulupeo proovide vahelise pausi ajal. Samuti on just TAM i tugevamad poisid tavapäraselt esimesed, kes laulupeo kulminatsioonihetkel tammepärgadega ehitud dirigente õhku loobivad.
Naiskooril oli tänavuseks peoks valmistudes põnevaid hetki, kui pealtnäha tuttavate lauludega tuli
ootamatult palju vaeva näha. „Harjumuse jõud on suur ja kuna nii mõnigi pala oli peoks veidi ümber seatud, pidi põhimõtteliselt nullist õppima juba aastakümneid repertuaaris olevaid lugusid, kuklas segamas sisse juurdunud viisid,“ meenutab koorivanem Liina Ligi.
TAMi välissuhtleja Andres Järv vahendab koori lustlikku lugu tänavuse laulupeo meeskoori repertuaari kuuluva „Isamaa“ (K. A. Hermann) ettelaulmisest: „See laul tuli kõikidel peole pürgivatel meeskooridel kohustuslikus korras juba varakevadise eelproovi raames peo kunstilistele juhtidele ette laulda. Samas on ja oli see laul juba niigi pikka aega juba meie püsirepertuaaris ning meie poolt sisse lauldud ka laulupeo õppematerjalidesse – nii et meie jaoks see erilist väljakutset ei tähendanud. Kõige tipuks loositi kogu laulupeo repertuaari hulgast pimesi just täpselt see laul meile ka teistkordseks ettelaulmiseks viimases üldproovis.“
Puhkpilliorkestri president Risto Pomerants meenutab, et kui orkester oli peole registreeritud ja noodikomplektid käes, tekkis muusikaringkondades arutelu, et need lood on koolilaste orkestrite jaoks liiga rasked ja paljud orkestrid loobusidki seepärast peost. „Meie dirigent aga arvas, et meie tase on kindlasti lugudest kõrgem. Esimene üldproov läks kenasti, teine oli juba raskem – ettemängimine päeva lõpus, kui kõik on juba väsinud ning hajevil, polnud lihtne ning eksamiloo
esitamine, alustades kuskilt täiesti suvalisest kohast oli vast kõige keerulisem,“ räägib Pomerants.
Kogu protsessi jooksul on algul üles antud 44 orkestri liikmest alles jäänud 30 mängijat, kellest presidendi hinnangul vast 24 on marssimas, sest paljud peavad peol osalema teiste kollektiividega.
TTÜ kammerkoorile on tänavune pidu pidulikumgi kui teistele, kuna koori dirigent Ksenija Grabova dirigeerib laulupeol Kadri Voorandi lugu ''Elu on lootus ja loomine''. „Oleme väga uhked selle üle ja seetõttu on veel eriti uhke laulupeol laulda,“ nendib koori president Kaisa Karro.
Nii TAM kui naiskoor nimetasid peo ettevalmistuste kõige suuremaks väljakutseks inimeste kohalesaamise üldproovidesse, sest need on keset töö- või koolipäeva ja seetõttu on keeruline osa võtta – kuid osalemine on tähtis, isegi kui laulud on väga selged ja kooril taseme mõttes peolepääsemisega muret pole. Üldproovide käigus nimelt loendatakse üle kõikide
kollektiivide liikmed ja vastavalt sealsele osalejate arvule määratakse ka iga grupeeringu maksimaalne laulupeole pääsevate inimeste arv. Loogiline ka: ilma lauljate kohaleilmumiseta ei saagi laulupidu teha, ükskõik kui hästi nad laulaksid.
Koorides sel korral välisüliõpilasi ei ole, kuid puhkpilliorkestriga osaleb peol üks välislähetuses olev kreeklane, kes väga hästi klarnetit mängib. „Tema küll polnud laulupeost ega 4,5 km pikkusest rongkäigust varem midagi kuulnud,“ nendib orkestri president Risto Pomerants. ■
Mis rõivastega sel korral peole lähete ja miks just see valik?
TAM: 2010. aasta laulupeoks valmis disainer Pille Kaleviste loodud muhupäraste rahvuslike motiividega esinemisvorm rahvalikumate ürituste puhuks. See visuaalselt atraktiivne riietus
jääb kõigile silma eelkõige kirkas toonis oranžide põlvikute tõttu. Värskelt on laulupeo jaoks valminud ka kott, mis hoolimata tagasihoidlikust suurusest mahutab kõiki vajalike
noote, vähemalt kuut kaljapurki ja ühte suurt Limpa limonaadi.
Naiskoor: Naiskooril on juba üle 30 aasta olnud au kanda Jämaja rahvariideid, mis on koori ametlikud rõivad. Pärast „Mina jään!“ pidu saadame 35 aasta vanused komplektid väljateenitud
puhkusele ning garderoob läheb uuendamisele, kuid jääme ikka Jämaja rõivaste juurde.
Puhkpilliorkester: Riietume vastavalt ilmale. Kui on jahedam ilm, võib orkestrit näha oma
punaste pintsakute-jakkidega. Aga kui on lämmatavalt palav, tuleme rongkäiku orkestri „Pillimäng on eluviis“ T-särkidega.
Kammerkoor: Kanname Kihelkonna kihelkonna rahvarõivaid, seda juba aastaid.
