Tallinna Tehnikaülikoolis on erialane kompetents ja professionaalsed õppejõud – tagamaks koolituse kõrget taset, viivad kursuseid läbi oma ala spetsialistid nii TTÜst kui ka mujalt
Noorteadlaste ühendatud jõud – Eesti Noorte Teaduste Akadeemia
Tekst: TTÜ professor, ENTA liige Maarja Grossberg | Foto: Reti Kokk
31. mail 2017 asutati Eesti Teaduste Akadeemia initsiatiivil Tallinnas Eesti Noorte Teaduste Akadeemia (ENTA), mis esindab ja ühendab Eestis ja ka väljaspool Eestit töötavaid kõigi valdkondade noori teadlasi. Seljataga on aasta aktiivset tegutsemist ja paslik on teha meie tegemistest väike kokkuvõte.
Alumine rida vasakult: Els Heinsalu, Heisi Kurig, Lili Milani, Äli Leijen, Karin Kogermann, Andra Siibak Alt teine rida vasakult: Kerli Mõtus, Innar Liiv, Anneli Veispak, Gert Preegel, Hannes Tõnisson, Rainer Küngas Kolmas rida vasakult: Hendrik Voll, Kajar Köster, Leho Tedersoo, Elmo Tempel, Marju Raju Neljas rida vasakult: Aare Tool, Peeter Espak, Maarja Grossberg, Ester Oras. |  |
Ametlikult on ENTA defineeritud noorteadlastega seotud teemadele keskendunud mittetulundusühinguna, mille eesmärgiks on olla Eesti noorte teadlaste häälekandja: esindada nende huve, panustada teaduse ja ühiskonna arengusse ning selgitada ja suurendada teaduse rolli ühiskonnas. ENTA asutajaliikmed on väljapaistvad ja aktiivsed doktorikraadiga kuni 37-aastased teadlased, kelle esitasid liikmeks Eesti teadusasutused Eesti Teaduste Akadeemia kutsel.
Meid on kokku 29 ning oma esimeseks presidendiks valisime Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi vanemteaduri Els Heinsalu. ENTA ridadesse kuulub väga erinevate valdkondade esindajaid, füüsikutest muusikateadlasteni. Meid ühendab huvi riigi teadus- ja hariduselu ning ühiskonna ees seisvate probleemide ning kaasnevate väljakutsete vastu. Kuna tegemist on noorteadlaste akadeemiaga, on keskseteks teemadeks just noorte teadlaste rahastuse ja karjääri küsimus, teaduse valdkondadeülene areng, koostöö teiste noorteadlaste akadeemiatega mujal maailmas ning teaduse populariseerimine. Kõigis neis küsimustes teeb ENTA koostööd Eesti Teaduste Akadeemiaga, haridus- ja teadusasutustega, meedia, era- ja avaliku sektoriga. Millised on aga olnud ENTA tegevused esimesel tegutsemisaastal lisaks üksteise tundmaõppimisele?
Üks lihtsamaid viise noorteadlaste mõtete ning ühiste seisukohtade tutvustamiseks avalikkusele on artiklid ning sõnavõtud kirjutavas ning elektroonilises meedias. Kõik ENTA ühisartiklid on leitavad ENTA kodulehelt. Oleme võtnud sõna meile olulistel teemadel, kus tunneme, et meie seisukohad panustavad probleemi lahendamisse, strateegia väljatöötamisse või visiooni kujundamisse. Tegemist võib olla päevakajalise ühiskondliku probleemiga või pikemaajalise mõjuga ühiskondlike strateegiate väljatöötamisega. Näidetena võib tuua palju kirgi kütva vaktsineerimise vajalikkuse teema, kus teaduspõhine lähenemine peab võistlema soolapuhumise ja emotsioonidega, samuti teadlaste karjäärimudeli väljatöötamise ja teaduse rahastamise.
Just viimatimainitu on meile väga südamelähedane teema, millele oleme oma esimese tegutsemisaasta jooksul palju tähelepanu pööranud – kuni avaliku pöördumiseni Vabariigi Valitsusele ning Riigikogule seoses riigi teadusrahastuse strateegia mittetäitmisega. Oleme juhtinud tähelepanu teadusrahastuse stabiilsuse olulisusele ning teadlaste karjäärimudeli selgusele ja atraktiivsusele, mis on määravaks Eesti teadlaskonna järelkasvu ning arengu tagamisel. Teadlaste koolitamine, neile põhjaliku erialase kogemuse andmine ja oma uurimisgrupi loomine võtab mitu aastakümmet, mistõttu ongi vaja järjepidevust, et sellele rajale suundujaid ning seal püsijaid oleks üle kriitilise piiri. ENTA liikmed on pakkunud välja omapoolse nägemuse ning konkreetsed soovitused, mida selle tagamiseks võiks ette võtta.
Selge see, et kirjutamisest ja sõnavõttudest ei piisa. Võib mõelda, et kes see kõiki neid artikleid ikka jõuab lugeda, aga oluline on ülesanne sõnastada ja omapoolsed lahendused või nägemus välja pakkuda. Meie kogemus näitab, et ENTA sõnavõtud on oodatud ning neid on tähele pandud, viies nii mõneski küsimuses teise osapoole soovini tõstatatud teemasid lähemalt arutada, et juba reaalseid samme astuda. Nii oleme jõudnud koostööni ülikoolide juhtkondadega, meediaga, ministeeriumite ning muude otsustuskogudega. Noorteadlaste roll on siinkohal tuua värskeid, veel kammitsemata mõtteid tihti päris umbsetesse ning poliitiliselt mõjutatud otsustuskogudesse. Me võime oma suhtelise kogenematuse tõttu olla vahel nurgelised ja kohmakad ning tõstatada ebamugavaid küsimusi. Olles aga ise avatud ja ausad, soovime ka teistelt samasugust, mitte poliitiliselt korrektset lähenemist.
Inimestena mõistame, et ka teadlane peab vahel oma mugavustsoonist välja tulema ning olema teistele nõudmiste esitamise kõrval valmis tegema muudatusi oma mõttemallidesse ja käitumismustritesse, et ka ise ühiskonna vajadustele vastata. Palju kõneainet on pakkunud teadlaste ja ühiskonna vähene koostöö ning teadustulemuste piiratud rakendamine reaalses elus. Oleme ka sellele tähelepanu osutanud ning võimalikke lahendusi pakkunud mitmes arvamusartiklis teadlaste ja ettevõtluse koostöö näitel, tuues välja mõlemapoolse paindlikkuse ja usaldusväärse partnerluse vajalikkuse ning rõhutades teadusasutuste ja ettevõtete vahelise mobiilsuse soodustamist teadlaste jaoks.
Laiemale avalikkusele lähemale oleme jõudnud ka mitmete teaduskonverentside ning -ürituste korraldamisega, ENTA on andnud oma panuse Arvamusfestivali ning riigikogu teaduskonverentsi korraldamisse. Koos Eesti Teaduste Akadeemiaga korraldati konverentsi „Noorteadlased Eestis ja välismaal“, kus – nagu nimigi ütleb – tutvustasid oma teadustööd Eesti noored teadlased seest- ning väljastpoolt riigipiiri. Teaduse jätkusuutlikkuse ning noore teadlase arengu seisukohalt on äärmiselt oluline teaduskoostöö eri teadusasutustes siin ja mujal. Üheks oluliseks ettevõtmiseks peame ka Teadusmarsi korraldamist Eestis, see leidis aset tänavu 14. aprillil mitmetes riikides üle maailma. Ürituse eesmärgiks oli juhtida kõigi tähelepanu teaduse vajalikkusele ja teaduspõhise mõtlemise olulisusele.
Alles alustanud noorteadlaste akadeemiana teeme tutvust ka teiste noorte teadlaste akadeemiatega mujal maailmas ning loodame saadud kogemustevahetusest ja koostööst jõuda veelgi lähemale oma eesmärkide täitmisele.
Võib öelda, et ENTA on üks tegus organisatsioon, mis seob ühiskondlikult aktiivseid noorteadlasi, kes ühiselt panustavad Eesti teaduselu ning ühiskonna arengusse.
Edaspidi valib ENTA üldkogu vabanenud kohtadele uuteks tegevliikmeks doktorikraadiga noori Eesti teadlasi, kes soovivad anda oma panuse ühingu eesmärkide täitmisesse. Liikmelisus lõpeb akadeemias 41. eluaasta täitumisel. Kõik ühiskondlikult aktiivsed noored Eesti teadlased on ENTA ridadesse väga oodatud. Esimesed valimised toimuvad juba selle aasta lõpus või järgmise alguses.
