Tallinna Tehnikaülikoolis on erialane kompetents ja professionaalsed õppejõud – tagamaks koolituse kõrget taset, viivad kursuseid läbi oma ala spetsialistid nii TTÜst kui ka mujalt
FOOKUS: Asutajadekaanid: eesmärk on anda inimestele võimalus oma tööd paremini teha
Tekst: Erki Varma, kommunikatsioonijuht | Foto: Edmond Mäll
Tänavu 1. juulil kinnitas TTÜ kuratoorium ühehäälselt ülikooli uue, nelja teaduskonnaga struktuuri, mis hakkab kehtima uue aasta 1. jaanuarist.
Uutesse teaduskondadesse – inseneriteaduskonda, infotehnoloogia teaduskonda, loodusteaduskonda ja majandusteaduskonda – ning Eesti mereakadeemiasse koondatakse senised 8 teaduskonda, 12 asutust ning enam kui 60 instituuti.
Sellega viiakse lõpuni ülikooli struktuurireform, mille eesmärgiks on muuta tehnikaülikool senisest paindlikumaks ja dünaamilisemaks – õppivaks, intelligentseks, muudatustega kiiresti kohanevaks organisatsiooniks.
Uusi teaduskondi asuvad moodustama asutajadekaanid.
Mente et Manu kutsus neli asutajadekaani ühe laua taha, et selgust saada, mida, millal ja miks täpsemalt tehakse.
Osalejad:
Tehnikateaduste valdkonna asutajadekaan Arvo Oorn.
Infotehnoloogia valdkonna asutajadekaan professor Gert Jervan.
Loodus- ja täppisteaduste valdkonna asutajadekaan professor Tõnis Kanger.
Majandus- ja sotsiaalteaduste valdkonna asutajadekaan professor Enn Listra.
Küsimusi esitas TTÜ kommunikatsioonijuht Erki Varma.
Miks on akadeemilise struktuuri muudatused vajalikud?
Kanger: Need on vajalikud meie arengukava realiseerimiseks. Tegelikult sisuline põhjus on selles, et ülikool on oma arengu käigus viimasel mitmekümnel aastal läinud väga laiali. Struktuuri korrastamine on vajalik. Sellega kaasneb ka juhtimismudeli muutus. Juhtimine muutub selgemaks, paindlikumaks, arusaadavamaks.
Jervan: Minu hinnangul on siin kaks erinevat teemaderingi. Üks on struktuurimuutus, kuid sellega kaasneb ka ülesannete muutus. Ülikooli toimimismudel on olnud viimased 15–20 aastat suhteliselt muutumatu. Selle aja jooksul on aga ülikooli toimimiskeskkond ja ühiskond väga olulisel määral muutunud. Kui vanasti oli ülikooli peamiseks ülesandeks õppetöö, siis tänapäeval muutub järjest olulisemaks ka ülikoolis toimuv teadus- ja arendustöö. Senine struktuur seda poolt väga hästi ei toetanud.
Listra: Ma arvan ka, et reformi vajadus tuleneb muutustest meie tegutsemiskeskkonnas. Ei saa nii, et ümberringi kõik muutub, aga meie laseme vanaviisi edasi. Kui me vaatame ülikooli struktuuri läbi aegade, siis see on kaua olnud liivakellakujuline. Ülemine jämedam ots on ülikool, keskel on kitsam koht teaduskond ning allpool tulevad instituudid. Klassikaliselt peaks normaalselt funktsioneeriva organisatsiooni struktuur meenutama siiski rohkem püramiidi kui liivakella. Ülesanded erinevate tasandite vahel peaksid olema selgemalt ja tasakaalustatumalt jagunenud. Teiseks peame ilmselt koos mõtlema, mis on meile ja meie partneritele õigupoolest oluline ning millise taseme poole me oma tegemistes pürgima peaksime.
Jervan: See on oluline tähelepanek. Meie praeguses ülikoolis täitsid sarnase nimega struktuuriüksused kohati väga erinevaid ülesandeid. Erinevad teaduskonnad ja instituudid olid väga erineva võimekuse ja funktsioonidega.
Oorn: Nad olid ka väga erineva suurusega. Oli instituute, kus oli kümme inimest, ja instituute, kus oli 100 inimest. Tallinna tehnikaülikooli reformid ei ole tegelikult Eesti haridusmaastikul midagi väga enneolematut. Vaatame Tartu või Tallinna ülikooli – seal on reformid suures osas juba tehtud. Sama näeme ka, kui vaatame näiteks üle lahe Soome või ka teiste põhjamaade poole. Kõikjal on aru saadud, et efektiivsust tuleb tõsta. Meil on selles mõttes väga hea positsioon – me saame teiste vigadest ja õnnestumistest õppida.
Millised on teiste ülikoolide kogemused, millest me saaksime õppida?
Jervan: Üks oluline õppetund on, et peab olema julgust lõpuni minna. Eestist leiab näite, kus alustati reforme küll suure hooga, kuid enne lõppu hoog rauges ning loogilise tulemini jäi jõudmata.
Listra: Ma arvan, et me peame vaatama Soome ja Rootsi poole, kus on sarnaseid reforme küllalt edukalt tehtud. Kindlasti saame neist kogemustest õppida, eriti mis puudutab õppekavaprogrammide ja instituutide tasakaalustatud toimimist.
Oorn: Mis puudutab õppekavasid, siis siin on oluline leida üle ülikooli ühesugune lähenemine. Minu teaduskonnas on 17 õppekava ja keerulised momendid algavad sealt, kus on tekkinud mõni erisus. Iga erisus toob endaga kaasa palju lisatööd ja segadust. Teisalt on muidugi selge, et kohati on erisused vajalikud ja vältimatud.
Kanger: Teiste ülikoolide kogemus näitab, et mitmel pool ei ole teadlased täielikult mõistnud struktuurimuutuste vajalikkust. Kommunikatsioon ja muutuste vajalikkuse selgitamine oma inimestele on kindlasti need, millele tuleb palju tähelepanu pöörata.
Siin ongi hea koht üle korrata, mis täpsemalt ja millal reformi käigus juhtub
Kanger: Siin on asjad konkreetselt paigas. Struktuurireform käivitub 1. jaanuarist 2017. Uued bakalaureuseõppekavad rakenduvad uuest õppeaastast (2017/2018).
Oorn: Oluline on mõista, et selle aasta 1. septembrist ei juhtu veel mitte midagi.
Jervan: Selle aasta 1. septembril on olemas asutajadekaanid ja minul ka mõni asutajadirektor.
Millised on asutajadekaani peamised ülesanded enne 1. jaanuari?
Oorn: Asutajadekaanidel on sõlmitud töölepingud, kus on kirjas ka tööülesanded. Asutajadekaanide tööülesanneteks on teaduskonna struktuuri ja struktuuriüksuste koosseisude kohta ettepanekute tegemine, teaduskonna eelarveläbirääkimised, instituutide direktorite kandidaatide ettepanekute tegemine, tasemeõppeprogrammide programminõukodade moodustamiseks ettepanekute tegemine ning tasemeõppeprogrammide programmijuhtide töö koordineerimine.
Kanger: Tulevad uued instituudid uue struktuuriga. Peamiseks ülesandeks ongi uue struktuuri loomine ja sellekohase info edastamine kolleegidele . Puhtformaalselt ei saa muidugi midagi enne juhtuda, kui ülikoolil ei ole olemas uut põhikirja. Kõik asjad juhtuvad uue põhikirja valguses.
Jervan: Minul on neli inimest, kellel on ülesandeks nelja uue instituudi loomine. Need on inimesed, kes täidavad sisuliselt asutajadirektori ülesandeid, kuid de jure nendega töölepingut veel sõlmitud ei ole ja ei saagi olla. Tuleb ära kaardistada erinevad protsessid ja ülesanded ning kokku leppida ja paika panna nende jaotus teljel ülikool-teaduskond-instituut.
Kui lihtne või keeruline oli asutajadekaani ametikohta vastu võtta?
Kanger: Minul oli suhteliselt lihtne. Muutused teaduskonna sees on suhteliselt väikesed. Kõik asutused ja instituudi, mis liituvad, olid juba enne teaduskonnaga seotud doktoriõppekavade kaudu.
Jervan: Minul oli ka suhteliselt lihtne. Kui ma IT-teaduskonna dekaani ameti kaks aastat tagasi vastu võtsin, siis just selle teadmisega, et teaduskonda tuleb hakata ümber korraldama ja see oli asjade loogiline käik.
Listra: Minu otsus tuli ajaliselt küll suhteliselt kiiresti, kuid ma ei saa öelda, et see oleks olnud väga lihtne otsus. Puhtalt isiklikel põhjustel. Kui vaadata tulevast teaduskonda, siis kaks suuremat osa, millest see moodustub, on küll erinevad, aga mitte kardinaalselt erinevad. Tegeletakse ka lähedaste teemadega, lihtsalt erinevate külgede pealt. Koos toimetamisest tõusev kasu võiks potentsiaalselt olla väga suur, kui see meil õnnestub. Loodetavasti õnnestub.
Oorn: Minul oli suhteliselt keeruline otsustada. Kujutasin selgelt ette, et see teaduskond on suur, keeruline ja seotud väga paljude vanade ja tulevikus tõstatuvate keeruliste probleemidega. Seda kõike ühtseks toimivaks meeskonnaks siduda ei ole lihtne. Aga pärast seda, kui ma selle jaa-sõna olin öelnud, nägin, et asi ei olegi nii hull. Inimesed on arusaajad, kõigiga on võimalik rääkida.
Mis oli kõige esimene asi, mida oli vaja asutajadekaanina teha?
Oorn: Esimene asi oligi leida uued programmijuhid. Meil on uues teaduskonnas 17 bakalaureusekava. Uute programmijuhtidega läbirääkimised ja lepingute sõlmimised võtsid omajagu aega. Algul arvasin, et saame nädalaga hakkama, kuid tegelikult läks rohkem.
Kanger: Samamoodi – töö programmijuhtidega. Tuli leida sobivad kandidaadid ja nendega kokku leppida. Tegelikult muidugi käis see töö struktuurireformi nimel juba palju varem, enne asutajadekaani lepingu sõlmimist.
Jervan: Minul algas samuti töö peale juba enne asutajadekaaniks saamist. Olin struktuurireformi ettevalmistava alamkomisjoni esimees ja asutajadekaanina sisuliselt lihtsalt jätkasin sama tööd, mida me komisjonis alustasime. Praegu on IT-kolledži võimaliku liitumisega seonduv üks suurem teemadering, millega tegeleda tuleb.
Listra: Minul olid programmijuhid asutajadekaaniks saades suures osas juba paigas. Veel enne kui asutajadekaanid välja kuulutati, käisin ma mööda maja ringi ja suhtlesin erinevate inimestega. Kuulasin isegi rohkem kui ise rääkisin.
Mis muutub 1. jaanuarist üliõpilaste ja õppejõudude jaoks?
Jervan: 1. jaanuarist saab paika uus ülikooli struktuur, kuid inimeste jaoks ei muutu sel kuupäeval suurt midagi. Tuleb hakata tegelema erinevate töökorralduslike küsimustega. Sisulised muudatused tulevad pigem 1. septembrist 2017, kui käivituvad uued õppekavad.
Listra: 1. jaanuaril peab uus teaduskond juba töötama. Põhiasjad peavad paigas olema, inimesed peavad paigas olema. Ühelt poolt võib koondumisega tulla ressursside kokkuhoid, teisalt tekib juurde mitmeid uusi ülesandeid, millega me praegu ei tegele.
Oorn: Üliõpilaste ja õppejõudude jaoks ei muutu kalendriaasta vahetumisega suurt midagi, õppetöö toimub ikka edasi. 1. jaanuariks on ilmselt töökorralduslikud muudatused toimunud suurte teaduskondade dekanaatides. Samas on dekanaatide tänased koosseisud kujunenud välja lähtuvalt üliõpilaste arvust ja see ju ei muutu.
Kanger: Tahan rõhutada, et selle struktuurireformi käigus ju ülikooli põhieesmärgid ei muutu. Need inimesed, kes tegelevad täna õpetamise ja teadustööga, tegelevad sellega ka 1. jaanuaril. Ülikooli kõige suurem väärtus ongi need samad inimesed. Ja need inimesed teevad oma tööd edasi.
Mis muutub järgmisel sisseastumisperioodil?
Jervan: Tulevad uued bakalaureuseõppekavad ja uued sisseastujad, kes asuvad neil kavadel õppima. Kogu selle struktuurireformi eesmärk on ju tegelikult anda inimestele võimalus teha oma tööd senisest paremini. Loodetavasti oleme suutnud selleks ajaks luua nii tudengitele, õppejõududele kui teadlastele senisest parema töökeskkonna.
Listra: Uute õppekavadega ei tule ka mingeid väga radikaalseid muutusi, sest oleme neid ju varemgi arendanud tööandjate arvamusi kuulates. Tuleb ilmselt senisest rohkem koostööd ja koosõpetamist erinevate instituutide ja teaduskondade vahel. Aga valdavalt õpetavad ka 1. septembril 2017 samad inimesed, kes tänagi.
Kanger: Tulevad kohati senisest suuremad kursused, kuna oleme ühendanud mitmed väikese tudengiarvuga õppekavad üheks laiemapõhjaliseks. Loenguvoorud muutuvad suuremaks, samas praktikumidel on oma mõistlikkuse piir, millest suuremaks ei ole otstarbekas minna.
Oorn: Sisulist muutust on väljaspool ülikooli võibolla raske hoomata. Õppetöö käib, teadustöö käib, võõrale silmale suurt muutust ehk ei olegi. Kui välja arvata uued sildid ustel ja ametlikel kirjablankettidel. Uute üliõpilaste jaoks avanevad uued võimalused just endale sobiva õppeprogrammi koostamiseks, õppejõud peavad arvestama senisest kõrgemate kvaliteedinõuetega.
____________________________________________________________________________
Neli uut teaduskonda
Inseneriteaduskond
Asutajadekaan: Arvo Oorn
Siia koonduvad senised
- Ehitusteaduskond
- Energeetikateaduskond
- Mehaanikateaduskond
- Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond
- TTÜ Virumaa kolledž
- TTÜ Tartu kolledž
- TTÜ Kuresaare kolledži meretehnika ja väikelaevaehituse esimese astme õppekava
Infotehnoloogia teaduskond
Asutajadekaan: Gert Jervan
Siia koonduvad senised
- Infotehnoloogia teaduskond
- Tehnomeedikum
- Küberneetika instituudist töögrupid
Loodusteaduskond
Asutajadekaan: Tõnis Kanger
Siia koonduvad senised instituudid matemaatika-loodusteaduskonnast:
- Keemiainstituut
- Geenitehnoloogiainstituut
- ja nendega liituv Toiduainete tehnoloogia instituut
Ning samuti endised asutused:
- Geoloogia instituut
- Küberneetika instituut
- Meresüsteemide Instituut
Majandusteaduskond
Asutajadekaan: Enn Listra
Siia koonduvad senised
- Majandusteaduskond
- Sotsiaalteaduskond
- TTÜ Tallinna kolledž
