Tallinna Tehnikaülikoolis on erialane kompetents ja professionaalsed õppejõud – tagamaks koolituse kõrget taset, viivad kursuseid läbi oma ala spetsialistid nii TTÜst kui ka mujalt
Detsembrikuine Mente et Manu pühendub koolinoortele ja maapõueteadmistele
Värske Mente et Manu kaanepersooniks on geoloogiainstituudi teadur Rutt Hints, kes räägib geoloogiast samasuguse vaimustusega nagu Harry Potter lendluudpallist, ning selgitab, kust kaevandada, kui enam pole kusagilt kaevandada. Et moodne elu nõuab palju rohkem ressursse ja need omakorda palju rohkem tõeliselt tarku maapõueteadlasi, on TalTech võtnud sihikule geoloogia populariseerimise, ning seekordsest ajakirjanumbrist leiab sel teemal üsna mitu põnevat lugu.
Olümpiaadiõppe projektijuht Päivo Simson ja eelõppetalituse juhataja Kadri Sildvee kirjutavad, kuis aastatepikkusest tööst kooliõpilastega võrsus TalTechi olümpiaadikool, mis tutvustab noortele koolimatemaatika ja maateaduse põnevamat poolt.
Tehnoloogiakooli projektijuht Virge Schmidt kirjutab, kuis tulevased insenerid realiseerisid oma keskkonnasõbraliku ja auhindu võitnud idee Viimsi mõisapargis TalTechi teadurite toel. Prototüübi autorid, kellest jutt, olid siis alles 3. klassi õpilased.
Geoloogia instituut koostöös Tehnoloogiakooliga on aga osalemas koolinoori kaasavas projektis RawMaterials@Schools3.0,mille eesmärk on läbi õpilaste omaloodud uurimuslike töötubade ja katsete ehk õpiobjektide tutvustada maapõueressursse ja nende kasutamist. Kogemus Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilastega tõi samuti noortele hulga auhindu ja väärtuslikke kogemusi-teadmisi nii maateadustest kui ka elust enesest.
„Ainus kindel asi tulevikus on muutumine,“ kirjutab Virumaa Kolledži arendusdirektor Mare Roosileht ja tutvustab lähemalt robotikindla kõrghariduse väljakutsetest. Kuid haridus ei ole ainult noorte teema – õppimine teeb õnnelikuks igas vanuses ja ka töö kõrvalt,kirjutab Virumaa Kolledži keeltekeskuse juhataja Kaire Viil.
Arvamusküljel arutleb arhitektuuriprofessor Kimmo Lylykangas selle üle, miks ja kuidas on tarvis TalTechis arhitektuuriõpet.
Tudengite nanosatelliit on valmis suvel orbiidile lendama. Märtsis antakse satelliit üle lennundus- ja kosmosetranspordiettevõttele SAB Aerospace, kes intergreerib selle kosmoseraketiga ja saadab 2019. aasta suvel Lõuna-Ameerikas asuvast Prantsuse Guajaanast orbiidile,seirama Maad ja tegema mitut olulist teaduskatset.
Sellest, millal, kuidas ja miks saab TalTech oma Moodle e-õppe keskkonna, kirjutavad täpsemalt IT-arendusjuht Kristjan Kolde ja haridustehnoloogiakeskuse juhataja Liisi Järve. Kui TalTech Moodle on edukalt käivitunud, muutuvad võimalikuks meiepoolsed arendused. Soove on mitmeid, kuid esmaseks prioriteediks on e-õppe keskkonna liidestamine Uni-ID konto ja ÕIS-iga.
Uues rubriigis tutvustavad TalTechi insenerid värskemaid leiutisi: valminud on uudne ja soone metalli 3D-printer, mehaanilist ja naturaalset ventilatsiooni ühendav ökolõõr, nutikas kaugkütte rakendus, vihmausside ja droonide abil keskkonnast raskemetalle leidev süsteem ning digitaalne sensorplatvorm meditsiiniliseks diagnostikaks ja keskkonnaseireks.
Vestlusringis meie teadlaste ja ABB üksuste juhtidega räägime lähemalt koostööst, mis tõi inseneriüliõpilastele uue hästi praktilise õppeaine, mis tutvustab uue toote juurutamist ja tootmist nii, nagu see tööstuses käib.
Fookuses on ka õpiränne ehk väärtuslik rahvusvaheline kogemus. Mobiilsuskeskuse juhataja Riina Potter tutvustab artiklis põhjusi, miks tudengid ülearu palju välisõppesse ei kipu, ning seda, kuidas teistes ülikoolides seda muret lahendama on asutud.
Spordirubriigis kirjutab Arabella Neostus TalTech Cheerleaders’i tiimi- ja võitlusvaimust ning ajalookülgedel meenutame Jaroslav Dudkini hindamatut panust Tehnikaülikooli korvpalli.
Ajakirjast leiab ka meie parimate õppejõudude nimekirja, ülevaate põlevkivikonverentsil räägitust (põlevkivienergial on küll tulevikku!) ning pildimeenutusi Starry Night peost ja Robotexist.
Ajakiri jõuab ülikoolilinnakusse 21. detsembril, postiljonidelt nõudkepärast pühi.
