Tallinna Tehnikaülikoolis on erialane kompetents ja professionaalsed õppejõud – tagamaks koolituse kõrget taset, viivad kursuseid läbi oma ala spetsialistid nii TTÜst kui ka mujalt
Ulrika Hurt: Tehnikaülikool korraldas ümber logistika õpetamise
Kuigi logistikat on Eestis õpetatud juba aastast 2000, jõuti alles nüüd arendusprojektide ja läbirääkimiste tulemusena omaette instituudi loomiseni.
Selle aasta veebruaris alustas Tallinna Tehnikaülikoolis (TTÜ) tööd logistikainstituut. Peale logistika ja transpordiplaneerimise, mida õpetati juba varem, on instituudi õppe- ja teadustöösse lisandunud kolmas suund - tarneahela juhtimine.
Veebruaris kinnitati ka logistika uuendatud bakalaureusekava ning magistriõppekava kolme peaerialaga uued versioonid.
Tavapärase õppe- ja teadustöö kõrval teeb uus instituut sammu lähemale ettevõtetele ja avalikule sektorile, võimaldades neil saada ülikoolilt sisendit, tellida uuringuid ja analüüse või osaleda koostöös ülikooliga suurtes teadus-ja arendusprojektides.
Milleks meile üldse logistika? Logistika on vajalik, et kõik inimesed, kaubad ja teenused, raha ja info jõuaksid sihtkohta võimalikult kiiresti ja sujuvalt, õigeks ajaks ning nõutavas vormis. "Logistiline mõtlemine algab tõdemusest, kuidas teha õigeid asju õigel ajal ja õiges kohas," kirjeldas logistikainstituudi direktor professor Ott Koppel logistika olemust.
"Logistika loomulik osa on inimeste liikumise korraldamine - erinevate transpordiliikide seostatus ning ühis- ja rahvusvahelise liikluse planeerimine," avas transpordiplaneerimise õppetooli juhataja professor Dago Antov. "Ükski ettevõte ei saa hakkama logistikata," kinnitas tarneahela juhtimise õppetooli hoidja dotsent Hele Hammer.
Uue üksuse loomise TTÜs tingis laiaulatuslik õppekavade uuendamine, mille tulemusena tegi TTÜ nõukogu otsuse luua logistikainstituut.
Uus instituut võimaldab korraldada teaduskondade-üleseid projekte ja õppetööd paindlikumalt ja kiiremini kui varem. Instituudi põhitegevus ja eesmärk on pakkuda maailmatasemel bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõpet ning viia ellu rahvusvaheliselt kõrgetasemelist teadustööd. Muu hulgas on uue instituudi eesmärk olla koostööpartner avalikule ja erasektorile ehk pakkuda oma tegevuse kaudu lisandväärtust.
Logistikainstituudi loomine toob ülikooli ettevõtetele palju lähemale. Varem piirdus koostöö tihti vaid lõputööde teemade ja praktikakohtade väljapakkumisega, harvemini täienduskoolituste korraldamisega.
See kindlasti jätkub, kuid moodne koostöö ülikoolide ja ettevõtete vahel tähendab ka ettevõtetele vajalike ja kasulike lahenduste väljatöötamist, ühiste rahastamisprojektide toel innovatsiooniprojektide elluviimist ja ettevõtete liitmist rahvusvahelistesse programmidesse.
Samuti on TTÜ logistikainstituut valmis olema partner EASi rahastatava innovatsiooniosaku või muude ettevõtlustoetuste projektides.
Kõik kolm logistikainstituudi uurimis- ja õpetamisvaldkonda on tihedalt seotud majanduse ja infotehnoloogiliste lahendustega. Koostöös mehaanika- ja ehitusteaduskonnaga korraldatava õppetöö tõttu on õppekava ja teadus aga lähemal inseneriõppele kui ärijuhtimisele.
Rahvusvahelisus. TTÜ koostöö ja infovahetus maailma tippülikoolide, Skandinaavia ja Euroopa valdkondlike eksperdirühmadega laieneb ka logistikainstituudile. Logistikainstituudi teadustöösse ja õppeainete läbiviimisesse on kaasatud eksperdid, kes töötavad Skandinaavia ülikoolides, erinevates ettevõtetes ja uurimiskeskustes.
Välisõppejõudude ja praktikute kaasamine mõjutab samuti õppetööd. Instituudi soov on tuua Skandinaavia ja USA ülikoolide parimad praktikad ja uued õppemeetodid Tallinna. "Korraldame õppevisiite, loengutes kasutame erinevate kaasuste lahendamist ja grupitöösid," kinnitas Hele Hammer.
Soovikorral saavad TTÜ üliõpilased kas aasta või pool mõnes välisülikoolis vahetusüliõpilasena õppida.
Bakalaureuseõppesse oodatakse reaalainetes ja loogikas tugevaid gümnaasiumiõpilasi, magistriõppesse logistikaalase kõrghariduse (ka rakenduskõrgharidus) omandanuid, aga ka teiste erialade lõpetanuid ja praktikuid. Nimelt on plaanis just magistriõppes koostada loenguplaanid võimalikult paindlikult, et ka töötavad inimesed saaksid eriala omandada.
Magistriõppe mitmekesisus sobibki mitmesuguste erialade vilistlastele, majandus-, mehaanika-, infotehnoloogia- või inseneri haridusega huvilistele.
Transpordiplaneerimisse oodatakse õppima ka ehituse ja avaliku halduse ning maastikuarhitektuuri eriala lõpetanuid.
Tasub teada
Logistikainstituudis on kolm õppesuunda
Logistika tegeleb kaupade, teenuste ja informatsiooni liikumise korraldamisega sihtpunktist lähtepunkti ja tagasi. See on arenev interdistsiplinaarne valdkond. Logistika huviorbiiti kuuluvad ostud ja hanked, laondus, veondus, infojuhtimine, operatsioonijuhtimine, pakkimine, klienditeenindus, turundus ja tagastused. Logistika mõiste määratlemine on tihedalt seotud tarneahela käsitlusega.
Tarneahela juhtimine tegeleb protsesside ja tegevuste koordineerimisega tarnijast lõpptarbijani, et tagada toodete, teenuste ja info väärtuse kasv klientide, ettevõtte omanike ja teiste sidusgruppide jaoks. Tarneahela juhid planeerivad, optimeerivad ja juhivad logistilisi protsesse kogu tarneahela ulatuses.
Transpordi planeerimine tegeleb liikumise korraldamisega. Transpordiplaneerijad kavandavad transpordivõrke (teid, raudteid, terminale) ja moodsaid liikluslahendusi, nad töötavad välja lahendusi kaubaveo, ühistranspordi ja kergliikluse jaoks.
Neivelt kutsuks 1000 venelast Eestisse logistikat õppima
Indrek Neivelt soovitas Tallinna Tehnikaülikooli logistikainstituudi avamisel peetud kõnes tuua siia logistikat õppima tudengeid Venemaalt.
"Ma ei tea, kui palju te tudengeid vastu võtate, aga mina võtaks kohe esimesel aastal vähemalt 100 tudengit Venemaalt. Võib-olla ka 1000," ütles Neivelt välja oma mõtte instituudi avamisel. Tema sõnul tuleb mõelda, kui palju kasulikke sidemeid siin õppinud inimesed 10-20 aasta pärast annavad. "See oleks üks väärt investeering," leidis ta.
Neivelt kirjeldas ka Venemaa potentsiaali logistikapartnerina. Eesti idanaabri eksport on suurusjärgus 500 miljardit dollarit aastas ja import kuni 320 miljardit dollarit.
Kui Euroopa riikide kohta oleme harjunud lehtedest lugema võlaprobleemidest, siis Venemaal on Neivelti kinnitusel 500 miljardit dollarit reserve, riigivõlga ei ole ja majandus kasvab.
Ta meenutas, et Tallinnast 350 km eemal on Peterburi. Logistikale mõeldes on seal juba praegu neli suurt autotehast ning tulemas on lisa. "Rääkides Saksa inseneridega, siis iga Saksa inseneri unistus on midagi autotööstusele müüa, sest seal on kõige suuremad mahud," ütles Neivelt.
