Tallinna Tehnikaülikoolis on erialane kompetents ja professionaalsed õppejõud – tagamaks koolituse kõrget taset, viivad kursuseid läbi oma ala spetsialistid nii TTÜst kui ka mujalt
Jarek Kurnitski: Niiskusest saab lahti küttes ja ventileerides
Sügisel ja talvel kipuvad aknad higistama - soe toaõhk kondenseerub külmal aknal. Kui väljas valitsevad miinuskraadid, pole võõras niisugunegi situatsioon, kus öö läbi rulooga kaetud aken on hommikuks osaliselt jääs.
Kondenseerumine viitab, et õhu niiskussisaldus on liiga kõrge - normaalne suhteline õhuniiskus kodus ja muudes siseruumides on u 45%. Mida niiskem ja külmem on õhk, seda enam on võimalust kondensaadi tekkeks.
Soe toaõhk võib kondenseeruda ka külma välisseina siseküljel. Kui kõrge õhuniiskus on püsiv, hakkab selle tulemusena lõpuks niisketel pindadel kasvama hallitusseen, mis võib tekitada mitmeid tervisehädasid.
Svetlana Arutjunjan osaühingust Arutech Parimad Aknad tõdeb, et uued plastaknad on kahekordse kummitihendiga ja suletud olekus hermeetilised. Niiskust õuest tuppa ei tule, kuid inimene ise tekitab küllaldaselt niiskust: pesemisega, keetmisega, pesu kuivatamisega. Inimene ise samuti eraldab niiskust ning kui ventilatsioon on puudulik või toad alaköetud, ongi probleem käes. Talvisel ajal, kui õues on jahe, avatakse ju ka aknaid harvemini.
Tallinna tehnikaülikooli ehituskonstruktsioonide õppetooli professori Jarek Kurnitski sõnul tagab normaalse õhuniiskuse piisav ventilatsioon ja ruumide küllaldane kütmine - et niiskusprobleeme ei tekiks, olgu ruumides sooja vähemalt 20 kraadi. Veel parem 21-22 kraadi, sel temperatuuril tunneb inimene end mugavalt.
Kondensaadist vabanemiseks soovitab Arutjunjan kindlasti kontrollida oma korteri ventilatsiooni. „Paljudes vanades majades on väljatõmbeventilatsiooni kanalid prahti täis ja piisab nende puhastamisest," märgib ta.
Kui väljatõmme on nõrgavõitu, saab tema sõnul abi elektriventilaatorist, mis kinnitatakse väljatõmbeventilatsiooni ava külge.
„See on soovitatav näiteks vannitoas," täpsustab ta.
Köögipliidi kohal kasutada spetsiaalset väljatõmbeseadet, mis sisaldab ventilaatorit, tavaliselt ka filtrit ja kohtvalgustit pliidi valgustamiseks. Peale selle, et see seade ei lase söögitegemisega tekkivaid aroome tubadesse tungida, aitab ta vältida ka liigse niiskuse teket. Kui midagi ikka pliidil mulinal keeb ja seade ei ole tööle lülitatud, kipuvad aknad higiseks tõmbuma.
Svetlana Arutjunjani sõnul tuleb kindlustada ka sooja õhu juurdepääs aknaklaasidele. Selleks ei ole soovitav kasutada liiga laia akna-lauda. Kui selleks siiski on soov või on aknalaud juba algselt lai, teha aknalaua sisse ventilatsiooniavad või pilud, et soe õhk pääseks kergemini aknapinnani.
Soojendusradiaatori koht on akna all. Elektriga köetavates kodudes võib aga sageli näha radiaatorit ka mujal seinas, mis aga tähendab, et soe õhk aknani ei jõua. „Ka eramute projekteerimisel ja ehitusel tuleks kavandada radiaatorid akende alla. Vastasel juhul tekib vältimatult kondensaat," tõdeb Arutjunjan.
Ta märgib ka, et tänapäeval populaarsed ribakardinad on ennekõike mõeldud kaitseks päikese eest. „Talvel suletud olekus takistavad need sooja õhu pääsu akna-pinnale ja võivad samuti olla akna higistamise ning läbikülmumise põhjuseks," selgitab ta. Ka rulooga kaetud akna taga jääb akna pind külmemaks ning napi ventilatsiooni puhul võib veeaur kondenseeruda.
Tänapäevastel akendel on ka mitmeid ventileerimise võimalusi, nagu mikrotuulutus, talvine mikrotuulutus ja raami sisse ehitatud mikrotuulutus, mis võimaldab tuulutust suletud aknaga. Neid võimalusi tuleks akna valikul ka arvesse võtta.
„Ega muud lahendust niiskuse vastu ole, kui kütta ja ventileerida," tõdeb ka professor Kurnitski.
Lugu ilmus ajakirjanik Kristiina Viironi sulest Eesti Päevalehes.
