Tallinna Tehnikaülikoolis on erialane kompetents ja professionaalsed õppejõud – tagamaks koolituse kõrget taset, viivad kursuseid läbi oma ala spetsialistid nii TTÜst kui ka mujalt
Aasta tudeng Lilian Valge: ei kujuta ettegi, et käiksin ülikoolis ainult õppimas!
Lilian Valge | Foto: Rauno Liivand
Mäletan, et meie Üliõpilasesinduse personali koosolekul räägiti ikka, et kui keegi tublisid tudengeid teab, siis kindlasti andku neist teada. Kui avalduste esitamise tähtaeg oli lõppenud, siis hea sõbranna tuli minu juurde ja ütles: „Võib-olla sa ei tea veel, aga sinagi oled Aasta tudengile nomineeritute hulgas“. Olin muidugi üllatunud, aga laususin, et rohkem ei taha teada, kes siis lõpuks valituks osutub. Minu õnneks keegi mulle seda enne lavale minekut otse välja ei öelnudki, mistõttu aktusel meie Üliõpilasesinduse esinaise sõnu kuulates tõusis mul pulss ikka korralikult. Kõik, mis ma mõelda suutsin oli „Päriselt või? Aga TTÜs on ju nii palju teisi hakkajaid tudengeid, kes tunnustust väärivad.“ Olin siiralt üllatunud, see on suur au.
Minu südame teevad eelkõige soojaks need hetked, kui pärast spordiüritust tulevad osalejad minu juurde ning räägivad, kuidas neil rajal või võistlusel läks. Muidugi on mul uhke tunne, kui ülikoolidevahelistelt spordiüritustelt saab „koju“ tagasi tulla karikaga ehk et järjekordselt tõestada – TTÜ on kõige sportlikum ja parem ülikool. Ürituste korraldamisel on mul alati abiks oma vahva tiim, kelleta ei oleks ülesannetega tegelemine pooltki nii põnev. Kui nüüd kõik oma projektid ja tegemised kokku võtta, siis korraldusliku poole pealt on minu lemmiküritus kindlasti TTÜ jooks: see annab mulle võimaluse üks väga mahukas üritus täiesti nullist üles ehitada ning iga kord õpin midagi uut. Kuna tänavu viin seda läbi juba kolmandat korda, siis on ainult hea meel tõdeda, et TTÜ jooks on jõudsalt kasvanud ning osalema on oodata ka mitmeid Eesti eliitjooksjad.
Tudengiaktivism on minu ülikooliaastad tõesti huvitavaks teinud. Ei kujuta ettegi, et käiksin ülikoolis ainult õppimas. Olen kolme organisatsiooni liige, kuid süda kuulub ikka Üliõpilasesindusele, kus mul on maailma vägevaimad tööülesanded ja oma armas „pere“ juba esimesest ülikooliaastast saadik. Tehtud projektide jooksul on mul olnud võimalik end õige mitmes valdkonnas proovile panna ja olen aru saanud, et ka tulevikus soovin (spordi)ürituste korraldamise ja turundusega tegeleda. Minu õnneks läheb see teine pool kokku ka omandatava haridusega. Mul on ainult hea meel, et rebasena julgesin oma kandideerimisavalduse TTÜ jooksu projektijuhiks saata, sest see, kuhu see mind tänasel päeval viinud on – ütleme ausalt, midagi nii head ei oleks osanud kunagi oodata! ■
